Uudised

1. aprillil 1936 andis Riigivanem Konstantin Päts Otepääle linnaõigused. Tänavu möödus sellest 85 aastat.
Vastsed linnakodanikud olid oma linna üle uhked ning arvasid, et Otepää linna on vaja hoolega arendama hakata. Nii näiteks arvas praost Johannes Oskar Lauri, et Otepää linnavõimu esimeseks hooleks on linna arendamine suvituslinnaks, milles tuleb kõvasti võistelda Tõrva linnaga. Tõrvale anti suvituslinna staatus Eesti Vabariigi otsusega 21. aprillil 1937.

Kuna koroonaohu rõttu õigel päeval suuremaid sündmusi ei toimunud, peetakse Otepää linna sünnipäevapidustused tagant järele 19.juunil.

Kell 12.00 Otepää Lipuväljakul pidulik sünnikirjade üleandmine uutele vallakodanikele, kes on sündinud ajavahemikus 1.oktoober 2020 kuni 31.märts 2021.

Kell 14.00 Otepää keskväljakul Pühajärve Puhkpilliorkestri ja sõprade kontsert.

Kell 16.00 Otepää Kultuurimajas Otepää Teatri esietendus "Unustamatu ööbiku villa".

Kell 20.00 Otepää Kultuurimaja pargis PARGIPIDU. Maakondlike ja valla autasude kätteandmine. Esinevad Esteetika -ja Tantsukooli tantsijad.

Kell 21.00 Tantsuõhtu ansambliga JUSTAMENT. Sündmus on TASUTA!

Otepää linna ajaloost:

Rahvasuus liikuvate mälestuste järgi kattis 19. sajandi algul praeguse Otepää linna all olevat kõrgustikku pähklimets (saksa keeles "Nusstage"). Kui 1862. aastal sai tegevusloa alevik, sai  aleviku nimeks Nuustaku,  mis vahetati ajaloolise Otepää nime vastu välja alles 60 aastat hiljem, aastal 1922.  Linnaõiguste andmise ajal toimusid suurejoonelised pidustused. Ametiasutused ja koolid ei töötanud, turuplatsil toimus koosolek, kohal olid "filmimeister" ja ajalehemehed.

1939. aastaks tõusis Otepää linna elanike arv 2300-ni. Linnas oli 370 maja ja 42 tänavat. Linna maa-ala kogupindala oli 413 ha.  

Teise Maailmasõja ajal sai Otepää rängalt kannatada – 1944. aastal hävis tulekahjus üle poole hoonestusest.  Algasid ülesehituse aastad, mil linn hakkas järk-järgult omandama juba tänapäevasemat ilmet. 1950.aastal sai Otepää, mis varem oli kuulunud Tartumaa koosseisu, iseseisvaks  rajoonikeskuseks. 1959. aastal likvideeriti väiksed rajoonis ja Otepää liideti Elva rajooniga. 1962.aastal arvati Otepää Valga rajooni koosseisu.

Omavalitsusliku staatuse sai Otepää linn 21. veebruaril 1991. 22.oktoobril 1999 ühinesid Otepää linn ja Pühajärve vald. Sellest ajast alates on Otepää linn  Otepää valla koosseisu kuuluv vallasisene linn.

1. jaanuari 2020. aasta seisuga elab Otepää linnas 2116 elanikku, linnas on 80 tänavat, linna pindala on 4,46 km2

Vaata videot Otepääle linnaõiguste andmisest 1.aprillil 1936.
https://youtu.be/pUaXSEQ5VRA

Video: Filmiarhiiv, filmi autor Konstantin Märska, tootja Eesti Kultuurfilm, taustamuusika TÜ Raamatukogu fonoteek.